Seiklused Itaalias

Napoli Tänavad

Ärkasime 8. juuni varahommikul, et sõita rongiga edasi Roomast Napoli. Napoli on vahemereäärne linn Itaalias, kus elab ligi 4,4 miljonit inimest. Olles Itaalia kõige rohkem pommitatud linn II maailmasõja ajal, on linn läbi elanud raskeid aegu, mistõttu ei näe majad just kõige kaasaegsemad välja.

Napolis ööbisime rongijaama lähedal olevas 3* hotellis 2 ööd. Naabruskond oli küll rahvarohke ja pigem räpane, kuid asukoht super-hea. Rongijaama juures oli ka metroojaam, kust saime lihtsasti linna uudistama minna. Ostsime juba tuttavast tobacco/tabacchi poest kõigile ühe-päeva ühistranspordipileti, mida saime kasutada kõigis transpordivahendites (bussid, metrood, funicolare’d) terve päev, ükskõik, mitu korda.

naplesstreetsnaplesstreets2napoliii

streetbusiness
Vaade tänavale meie hotellitoa rõdult.

img_8584-1

Itaaliasse minnes peaks kindlasti meeles pidama, et paljudes kohtades saab arveldada ainult sularahas (eriti Lõuna-Itaalias). Nii ka tobacco/tabacchi poodides ühistranspordipileteid ostes.
25-1

Jalutasime mööda inimtühje tänavaid. Kuna turismihooaeg Itaalias on peamiselt juulis/augustis, siis juuni alguses oli väga mõnus seal ringi käia. Ei olnud veel nii palju turiste igal pool. Nägime tänavatel ringi käies vaid kohalikke oma majapidamistöid tegemas. Ka mõned mootorrattad ja rollerid sõitsid meist mööda kitsastel tänavatel. Ilm oli meie jaoks lausa super. Päike paistis ja ilm oli soe, kuid mitte liiga kuum. Tänavad olid vanad, aga ilusad ja kunstipärased.

Kaunis linnaosa Vomero

Meie eesmärk oli jõuda mäe otsa ja näha piirkonda, mida nimetatakse Vomeroks. See on linnaosa, kus on pigem uuemad ehitised ja suured villad. Vomerost saime ka ilusa vaate kogu linnale. Kuna äikesetorm oli linnale parasjagu lähenemas, siis nägime ka tumedaid pilvi ja äikesenooli välgutamas linna kohal. Vaade oli väga ilus. Saime ka tänu sellele mõned kaunid pildid tehtud. Õnneks väga palju vihma ei sadanud.

napolii

Leidsime Vomeros väikese pagaripoe, kus müüdi igasugu maiustusi. Ostsime seal mõned Itaalia maiustused, et neid proovida. Õues oli aga nii soe, et maiustused hakkasid sulama ja me pidime need kiiresti ära sööma. Seejärel hakkas vihma sadama ning me kõndisime tänavatel ringi ning otsisime kohta, kuhu vihmavarju minna. Leidsime ühe väikse toidupoe, kus teisi kliente parasjagu polnud. Poed Itaalias olid enamasti kõik nii väiksed, et kaks inimest kõrvuti riiulivahel kõndima ei mahtunud ning üksteisest sai vaevalt mööduda. Vanem mees, kes oli poemüüja, oli väga viisakas ja meeldiv. Otsustasime midagi siiski osta, kuna me juba seal olime. Mäe otsas olles oli äikesemürin nii vali, et kajas vastu veel kõvemini. Mina aga ehmusin iga kord, kui uus mürin tuli ja katsin oma kõrvad kinni. Selle peale hakkas poemüüja naerma.

img_8522
img_8469

St.Elmo kindluse leidmine

Õnneks väga palju ei sadanud, mistõttu saime edasi liikuda üsna kiiresti. Mäest üles ja alla liikumiseks kasutasime köisraudteel sõitvat rongi (funicolare). See oli päris põnev meie jaoks, kuna me polnud varem sellist sõiduvahendit näinudki. Napolis ringi jalutades eksisime ka veidi ära, kuid see tegi kogu kogemuse veelgi põnevamaks. Nägime tänavaid ja imelisi vaateid, mida ma olen kindel, et me poleks näinud, kui oleksime järginud kaardijuhiseid väga täpselt. Kuna me aga kaarti väga ei vaadanud, siis läks meil ka St. Elmo kindluse leidmine kauem aega, kuid me polnud väga pettunud selle pärast. Kui me lõpuks selle leidsime, siis sisse me minna ei saanud, kuna nad olid juba sulgemas, kuid väljast saime pilte teha.

st-elmo
St. Elmo kindlus.

naplesfuni

funiculore
Funiculore car/köisraudtee rong.

Napoli pitsa

Kui jõudsime tagasi linna alumisse ossa, leidsime ühe väikse pitsarestorani, kus paar noormeest tõstsid väljas välitoole laudade otsast alla. Mehed kutsusid meid sisse pitsat sööma ja kuna meil kõhud tühjad ja muud kohta me leidnud polnud, siis läksimegi. Olime ainukesed kliendid seal. Istusime lauda ning meile anti menüüd. Kui küsisime, kui suur üks pitsa on, näidati meile kätega üks pisike ring. Tellisime siis kõigile ühe pitsa, kokku 5 pitsat. Kui need aga kohale jõudsid, olid need 3 korda suuremad, kui see väike ringike, mis teenindaja näitas oma kätega. Pitsa osas olid meil Napolis suured ootused, kuna see linn on väidetavalt koht, kus pitsa alguse sai. Selles söögikohas valmistati pitsad kiviahjus.

Pitsad, mis kätte saime, ei näinud just kõige isuäratavamad välja. Äär oli kõrge ja tühi, pitsakate keskele valgunud. Pitsapõhi aga nii kõva, et mu tädi painutas kahvli ära. Mina ei saanud seda üldse kahvli ja noaga süüa, kuna nuga oli lihtsalt nii nüri ja pitsapõhi nii kõva. Samuti oli see nii suur pitsa, et enamik meist ei suutnud kogu pitsat ära süüa. Ometi oli meil väga lõbus kogu selle lõunasöögi ajal. Viskasime ikka nalja nende asjade üle, nagu eestlastele kombeks, ja nautisime oma reisi algust.

pizzaa

Esimene päev Napolis oli peaaegu läbi ja me olime juba nii palju näinud. Õhtul veel ostlesime veidi hotelli lähedasel tänaval, kus inimesed müüsid igasuguseid asju. Need olid üsna soodsad asjad, peamiselt päikeseprillid, kotid ja jalanõud.

Napoli linn oli väga huvitav koht, mida külastada. Pitsa aga, mis pidi Napolis kõige parem olema, ei olnud nii hea, kui lootsime. Võib olla sõime lihtsalt vales söögikohas. Saime Napolist head mälestused, veetsime mõnusalt aega ning avastasime uut linna koos toredate inimestega. Järgmine peatus Caserta palee.

Edasi reisides!

If you like the article, like and share 😉

You may also like...